pühapäev, 5. veebruar 2017

Uus aasta, uued algused?

Vahepeal on lisaks aastaajale vahetunud ka aasta. Tundub, et minust ei saaks iialgi vist igapäevast blogijat, aga samas - ära iial ütle iial, eks ole? Korra olen juba oma sõnu "sööma" pidanud, aga see selleks...
Hetkel lihtsalt kulgeb aeg kuidagi sellises rütmis, et pime aeg ja tahaks natuke rohkem lugeda kui kaunil kevad- ja suveajal. Lisaks olen alates jaanuari lõpust püüdnud taltsutada oma söömisi - st, et söön vähem ja liigun rohkem. Ei, minu jaoks ei ole see mingi uusaastalubadus, et vot aasta lõpuks pean kaaluma nii ja nii palju. Ma ei ole seda tüüpi inimene! Minu arvates tekitab see lihtsalt mõttetut stressi. Niigi on igasugu stressitekitajad tänapäeva tempokas igapäevaelus ja müraruumis piisavalt palju. Küll aga on see kaasa toonud selle, et proovin pisut erinevaid retsepte ja seega veedan ka köögis enam aega kui varasemalt. Aga ma naudin seda - päris mõnus on! Uued maitsed ja ka uskumatud kooslused. Aga nagu öeldakse - inimene õpib kogu elu...
Ilmselt hakkan rohkem õppima ka õmblusteemadel, sest mu kallis kaaslane kinkis mulle jõuludeks õmblusmasina. See oli mu enda soov, sest vahel on ikka vaja nipet-näpet õmblusi teha: püksisääri lühemaks või kardinaid. Lisaks annab õmblusmasina olemasolu mulle võimaluse pärast millalgi toimuma saavat remonti meile ise kardinad ja muud kenad tekstiilid õmmelda.
Aasta esimene kuu on kulgenudki rohkem selle tähe all, et oleme uurinud erinevaid variante, kuidas remont ära teha - kas firma või võimalikult palju ise? - ning lisaks on saanud uuritud ka sisekujundusliku poole pealt erinevaid lahendusi jne.
Veebruar kulgeb suure tõenäosusega koolituse rütmis ja kahtlen, kas siia üldse jõuan, kuigi plaan on tihemini siin käia ja kribada. Aga eks näis: kui tahad Jumalat naerma ajada, hakka planeerima... Proovida ju võib! :D
Järgmisel nädalavahetusel on plaan turismimessilt läbi hüpata, et head spaapaketti saada, sest märtsis ootab väike minipuhkus ees ning ema juubel. Let´s go!
PS! Jaanuari alguses sai ise sinimerekarbisuppi tehtud. Koos abilisega ei tundunudki nii õudne ja maitse oli täitsa okei.

esmaspäev, 31. oktoober 2016

Saand suvest sügis...

Siin aeg kaob käest ja suvest saanud sügis. Nüüd püüan oma blogipostitustes olla tublim. :)

Suvi läks kombekohaselt kiirelt nagu eestimaalasel ikka. Ühel hetkel on suur sügis käes ja kõikjal on kuulda ohkeid, et kuhu see suvi siis nüüd sai. Pole teist nagu olnudki ja juba läbi. Ka minu suvi möödus kuidagi ootamatult kiirelt. Looduses toimuv kevade lõppemine ja suve algus toimisid vastavalt ka minu elus: kooli lõpetamine ja meie päris oma kodu. Suvel saigi peamiselt seoses koduga ideetatud ning reaalselt "ots lahti tehtud" remondiga. Lisaks veel sõprade ja sugulaste külastamised ning elamuste kogumised: rännak mööda Põhja-Eestit, telkimine Eestimaa kaunis looduses ning ilu kõikjal, kuhu vaatad. Kes soojal suvel Peipsi äärde satub ning luksust ei nõua, siis võin julgelt soovitada Kuru puhkemajasid. Kämpingud on seal väga viisakad, peremees lahke, pesemisvõimalus ja tualettruumid olemas ning Peipsi järv vaid kerge jalutuskäigu (5-10 min) kaugusel.

Ja siis saabuski sügis - koos järjekordse sünnipäeva ehk täiendatud kogemustepagasiga ning sülemi roosidega. Aitäh, Armas!

Olen viimastel aastatel hakanud mõistma, kui palju tõtt on meie esivanemate ütlustes. Pole need niisama sõnakõlksud ühti, vaid neis on ikka oma tõepõhi all ka. Üheks minu lemmikuks on saanud lause "sina plaanid, Jumal naerab". Seda just seetõttu, et minu elus see just nii kipubki olema. Mida rohkem mõelda ja planeerida, seda tõenäolisem on, et hakkab juhtuma midagi, mida ei oodanud ning plaanid lähevad uperkuuti. Näiteks planeerisime suvepuhkuse ajal rohkem eemal olla, kuid magamistoa remont sundis meid rohkem kodus viibima ning sellele pühenduma. Sünnipäeval arvasin, et tuleb ilus romantiline õhtu - aga kui ootused on liiga suured, siis jääb ikka sellest enda jaoks ideaalseks mõeldud õhtust midagi vajaka. Need on vaid üksikud näited. Samas toimivad spontaansed kokkusaamised ja olemised ja sõidud palju paremini.

Mul on siiralt hea meel, et aasta alguses Maltal välispraktikal käisin, sest see mõjutab mind siiani. Seda muidugi vaid positiivses võtmes. Tunnen, kuidas olen tunduvalt positiivsemaks ning enesekindlamaks muutunud ning vahel tahaks lihtsalt hõisata ja hõigata: "Kas te näete, kui imeline on elu?!" Meil siin Eestis on suur osa aastast pime ning paljud inimesed on seetõttu mornid ja mossis. Aga milleks? See ei muuda ju mitte midagi. Näoraamatu erinevates "märgatud" gruppides võib enamasti kohata vaid negatiivse alatooniga postitusi. Küll on keegi valesti parkinud, küll seda-teist-või kolmandat asja valesti teinud. Miks te virisete? Me kõik eksime vahel, ikkagi inimesed ju! Elage ise ja laske teistel elada. Me elame vaid korra ning mitte keegi meist ei tea, kui kaua täpselt. Hinnakem siis rohkem neid ilusaid hetki, kalleid inimesi enda ümber ning püüdke olla tolerantsemad.
Ilusat sügist ning helget hingedeaega!


esmaspäev, 13. juuni 2016

Kolm kuud vaikust = kiire elutempo!

Eelmisel korral, kui blogisse postitasin, oli kalendri järgi veel viimast nädalat talv. Nüüd on ca nädal ja  kalendri järgi peaks algama suvi. See vahepealne periood, mida on lausa kvartali jagu, on läinud nagu lennates.
Märtsis kulus suur osa minu tööajast koolituse läbiviimisele ning tööväline aeg vahepeal koolis toimunuga kurssi viimisele. Kuule pani lõõgastava lõpupunkti kerge spaapuhkus Haapsalus. Väikesed "step out-id" on vahel vajalikud, et tühjenevaid akusid laadida. Ja mis oleks parem kui lühipuhkus rahulikus, veel vaikses talveunes olevas kuurortlinnas. Kui otsite Haapsalus hubast söögikohta, kuid ei otsi restorani, siis soovitaksin Müüriääre kohvikut.
Alberta iela
Aprillis sai pisut Riias seigeldud ja üle pika aja ka koolis käidud. Ma ei tea miks, kuid Riia sümpatiseerib mulle kohati palju rohkem kui Tallinn. Seekord tegime väikese tiiru KGB muuseumis ning jalutasime arhitektuurselt väga ilusal Alberta ielal. Biblioteka No 1, Kalku Varti ja Melna Bite... Kalku Varti on aegumatult väga, väga hea restoran. Seda nii teeninduse kui ka toidu kvaliteedi poolest. Sinna sattudes soovitan kindlasti jaanalinnuliha ära proovida. Õhtust mõnusat olemist pikendasime ning erinevaid veine nautisime Easy wine lounge´s (kui võib nii öelda). Mulle ei meenu, et Eestis midagi sellist oleks - aga võiks olla! Minu arvates on see koht lihtsalt väga laheda teostusega! Easy wine´s proovisin elus esimest korda ära ka austrid. Nii nagu paljude teiste mereandidega, ei tekkinud ka austritega mul miskit "wow" tunnet, kuid kindlasti meeldivad need mulle rohkem kui nt paljude poolt kiidetud karbid või kaheksajalad.
Loomulikult ei jätnud me unarusse ka gurmaanseid elamusi: Steiku Haoss,
Koolinädal möödus ruttu, peamiselt kutseeksamiks valmistumise tähe all ning mai alguses toimunud eksam saigi edukalt sooritatud. Nii tore, nii tore, nii tore! :)
Aprilli lõpp ja maikuu nõudsid kodus suuremat tähelepanu ja igasugu korraldamisi/asjaajamisi. Üllatusi jagus nii positiivseid kui negatiivseid. Ja nii see juuni äkki saabuski. Nüüd ootab ees juba kutsekooli lõpetamine, peagi jaanipäev ning algab uus kuu. Sume kesksuvine juuli oma üllatustega ootab!!!
Päikest põue ja naudime suve! ;)

teisipäev, 15. märts 2016

Home, sweet home! :)

Frankfurdis lendu oodates
Oleme tagasi kodumaal - Eestis.
Tundub, et aeg möödub kodus küll kiiremini kui Maltal. Alles see oli, kui Frankfurdis lendu Tallinnasse ootasime ja juba oleme peaaegu kaks nädalat kodus olnud. Võiks öelda, et tore on ära käia, aga samas on ka tore tagasi tulla. Eriti veel, kui näed, et keegi on Sinust tõesti puudust tundnud ning pärast väsitavat kojulendu ootavad Sind ees pisikesed positiivsed üllatused. :)

Koju lennates läks meil tohutult hästi, et keegi meie äraantavate pagasite ülekaalu eest lisaraha ei kasseerinud ning ka käsipagaseid üle ei kaalunud. Seda nänni, mis sealt kaasa sai toodud oli ikka päris parajalt. Ja ma mõtlen, et Saksamaale peaks teinekord pikemaks ajaks minema, kui vaid vahepeatuseks Frankfurdi lennujaama. :D
Kuidas siis olid esimesed emotsioonid olles tagasi kodumaal? Segased. Kliima: külm ja lumi, samas tuulevaikne. Kodu: soe küttega tuba, kus võid paljajalu ringi patseerida; õide puhkev orhidee; oma lai voodi ja tekikotiga pehme tekk; vannirituaalid jms. Ühiskond: tusased ja mornid kaasmaalased, kelle parim toit on teine eestlane... Igatsen naeratusi ja rõõmsaid silmi!

pühapäev, 28. veebruar 2016

Haihtunud aeg

Uskumatu, et möödas on juba neli nädalat ning peagi võtame taas suuna Eestimaa poole.
Minu praktikakohas sel nädalal midagi väga erilist ei toimunud ja üldjoontes on ka siin suhteliselt rahulik. Põnevust pakkus, et sain pisut kõrvalt näha audiitorite tööd Maltal.
Eile, st laupäeval, käisime Comino saarel uitamas ning kastsime sealses Blue Lagoonis varbad vette. Kuigi oleme põhjamaalased ja külma ning jahedust ei pelga, oli vesi siiski suhteliselt jahe ning meie poolt jäi suplus tegemata. Mõned julgemad turistid käisid küll ujumas.
Et bussisõit võtab siin üldiselt päris palju aega (sadamasse sõites nt ca 2 h) ja kui oled ka kõrvaklapid ja/või raamatu maha unustanud, siis võib juhtuda, et aknast välja vaadates ja omi mõtteid mõlgutades tahaks midagi "kirja panna". Sellisel juhul päästab olukorra telefon ning viimase viimistluse saab ju alati kodus teha:

Oma elu näitelaval
pearolli täita
ei olegi nii lihtne
Stsenaarium puudub
lavastajaks oled ise
improvisatsiooniga
üle pingutades
esitad põneva
draama
asemel kehva
stand up
komöödia

Homme on meil viimane "tööpäev" praktikakohas, teisipäeval saame veel Maltast nö viimast võtta ning juba kolmapäeval lendame tagasi koju. And I really miss my home for now!!!

kolmapäev, 24. veebruar 2016

Meenutusi (loomingut) varasemast

Aeg-ajalt on mul ikka tulnud tuhin miskit kirjutada. Viimasel ajal aga miskipärast ei haara inspiratsioon mind nii nagu varem. Aga mis sellest. Vahel võib ka varasemat meenutada... Hetked on ju endiselt ilusad!

Su iseloom
on kirju mosaiik
mil mustreid
miljon on
kuid mulle
meeldiks
viik
Su äraolek
heidab hinge
varju
ja kohal olles
jälle lihtsalt
harjun
Su salapära pole
miski ime
Kuid vaata - ometigi
mina olen
pime
jääb ikka puudu
üksik
pusletükk
(apr`15)
Ära haletse mind
kui päriselt
ei taha
Sinu mängude
malenupp
ma olla
ei taha
Sul olla võib
palju
ja paljut
Sa tahad
Usu mind
ma enamat
vajan
kui vaid
raha
(apr`15)

esmaspäev, 22. veebruar 2016

We live in EU!

Ja otsast jälle algas ring...
Esmaspäev on alati raske, kuna tead, et pikk töönädal ootab ees. Vahet ei ole, et tööl on ka tore ja Maltal käib aeg kuidagi teises rütmis kui Eestis, aga ikkagi võiks ju olla nii, et töönädal on esmaspäevast neljapäevani ja siis on kolm päeva puhkust. Päev möödub üllatavalt ruttu ning samuti järgnevad tööpäevad. Minu põhiline juhendaja praktikakohas on haigestunud ning tema asemel juhendab mind finantskontroller Anton. Päevad on sisustatud, vajalikud ülesanded saavad täidetud ning vahelduseks saab töö juures ka natuke nalja ja show-d. :)
Kuna kolmapäeval sain praktikakohast varem ära (kõik vajalik sel päeval sai tehtud), siis otsustasime Jukkaga Vallettasse tuuritama minna. Kolasime mööda suveniiripoode, jalutasime mööda rannikut ja käisime Upper Barakka Gardenis.
Enne oma Malta koju naasmist nautisime kohvi ja magusat ühes väikeses kohvik-restoranis Valletta nö peatänaval. Õhtu oli ikka väga lõbus, sest nalja sai päris mitmel korral!
Neljapäeval on meie siinviibimise üks hullemaid ilmasid. Hommik algab vihma ja kohutava tuulega. Kui päeva peale vihm taandub (nende vihm tundub ka väga toksiline vms), siis tuul võtab justkui rohkem hoogu ja puhub krae vahelt mantli alla ka salliga ning õues väga viibida ei taha. Selsamal põhjusel otsustab enamus meie seltskonnast (kaks ülakorruse korterit) plaani Vallettasse Shakespear´i "Kuningas Lear´i" vaatama minna, jätta kus see ja teine ning meelt lahutatakse hoopis ühiselt kodus. Ainult Katrina ja naaberkorteri Kevin on tublid - nemad läksid otse peale tööd. Ega teised (st "koju" jäänud) väga millestki ilma jäänud, selgub hiljem.
Ja saabub taas reeeeeeddddeeeeee - jeeeeeiiiiiiii..... :D
Minu põhijuhendaja on tagasi, aga aega on tal minu jaoks sel päeval siiski vähe. Õhtul teeme soome poistele korraliku lahkumispeo ning tervitame samas uut, itaallasest, naabrit. Kuna reedene ärasaatmisüritus kulges hommikuni, siis laupäeval me midagi rohkemat ei tee kui käime Marsaxlokk´i lähedal Peter´s Pooli kaemas.
Pühapäeval külastame Popeye Village´t ning ongi taaskord nädal läbi saanud. Enne ajalist esmaspäeva saabumist ootab meid ees üllatus. Jah - me teadsime, et ühesesse tuppa saabub pühapäeval Jukka asemel uus naaber, aga me ei osanud arvata, et kui ta "normaalseks" kellaajaks saabunud ei ole, siis võib ta ka keset ööd laekuda... Rootsist pärit noor poiss (17a.) Jonatan saab juba saabumisel esimesed juhised: korteri uks avaneb trikiga ning kui keegi jääb tuppa, ei ole soovitatav lahkudes ust lukustada, kuna see lukustub ise. Lisaks lukku keerates ei pääse toas olev inimene hiljem välja. :D
 

Let the new week begin!