esmaspäev, 31. oktoober 2016

Saand suvest sügis...

Siin aeg kaob käest ja suvest saanud sügis. Nüüd püüan oma blogipostitustes olla tublim. :)

Suvi läks kombekohaselt kiirelt nagu eestimaalasel ikka. Ühel hetkel on suur sügis käes ja kõikjal on kuulda ohkeid, et kuhu see suvi siis nüüd sai. Pole teist nagu olnudki ja juba läbi. Ka minu suvi möödus kuidagi ootamatult kiirelt. Looduses toimuv kevade lõppemine ja suve algus toimisid vastavalt ka minu elus: kooli lõpetamine ja meie päris oma kodu. Suvel saigi peamiselt seoses koduga ideetatud ning reaalselt "ots lahti tehtud" remondiga. Lisaks veel sõprade ja sugulaste külastamised ning elamuste kogumised: rännak mööda Põhja-Eestit, telkimine Eestimaa kaunis looduses ning ilu kõikjal, kuhu vaatad. Kes soojal suvel Peipsi äärde satub ning luksust ei nõua, siis võin julgelt soovitada Kuru puhkemajasid. Kämpingud on seal väga viisakad, peremees lahke, pesemisvõimalus ja tualettruumid olemas ning Peipsi järv vaid kerge jalutuskäigu (5-10 min) kaugusel.

Ja siis saabuski sügis - koos järjekordse sünnipäeva ehk täiendatud kogemustepagasiga ning sülemi roosidega. Aitäh, Armas!

Olen viimastel aastatel hakanud mõistma, kui palju tõtt on meie esivanemate ütlustes. Pole need niisama sõnakõlksud ühti, vaid neis on ikka oma tõepõhi all ka. Üheks minu lemmikuks on saanud lause "sina plaanid, Jumal naerab". Seda just seetõttu, et minu elus see just nii kipubki olema. Mida rohkem mõelda ja planeerida, seda tõenäolisem on, et hakkab juhtuma midagi, mida ei oodanud ning plaanid lähevad uperkuuti. Näiteks planeerisime suvepuhkuse ajal rohkem eemal olla, kuid magamistoa remont sundis meid rohkem kodus viibima ning sellele pühenduma. Sünnipäeval arvasin, et tuleb ilus romantiline õhtu - aga kui ootused on liiga suured, siis jääb ikka sellest enda jaoks ideaalseks mõeldud õhtust midagi vajaka. Need on vaid üksikud näited. Samas toimivad spontaansed kokkusaamised ja olemised ja sõidud palju paremini.

Mul on siiralt hea meel, et aasta alguses Maltal välispraktikal käisin, sest see mõjutab mind siiani. Seda muidugi vaid positiivses võtmes. Tunnen, kuidas olen tunduvalt positiivsemaks ning enesekindlamaks muutunud ning vahel tahaks lihtsalt hõisata ja hõigata: "Kas te näete, kui imeline on elu?!" Meil siin Eestis on suur osa aastast pime ning paljud inimesed on seetõttu mornid ja mossis. Aga milleks? See ei muuda ju mitte midagi. Näoraamatu erinevates "märgatud" gruppides võib enamasti kohata vaid negatiivse alatooniga postitusi. Küll on keegi valesti parkinud, küll seda-teist-või kolmandat asja valesti teinud. Miks te virisete? Me kõik eksime vahel, ikkagi inimesed ju! Elage ise ja laske teistel elada. Me elame vaid korra ning mitte keegi meist ei tea, kui kaua täpselt. Hinnakem siis rohkem neid ilusaid hetki, kalleid inimesi enda ümber ning püüdke olla tolerantsemad.
Ilusat sügist ning helget hingedeaega!


esmaspäev, 13. juuni 2016

Kolm kuud vaikust = kiire elutempo!

Eelmisel korral, kui blogisse postitasin, oli kalendri järgi veel viimast nädalat talv. Nüüd on ca nädal ja  kalendri järgi peaks algama suvi. See vahepealne periood, mida on lausa kvartali jagu, on läinud nagu lennates.
Märtsis kulus suur osa minu tööajast koolituse läbiviimisele ning tööväline aeg vahepeal koolis toimunuga kurssi viimisele. Kuule pani lõõgastava lõpupunkti kerge spaapuhkus Haapsalus. Väikesed "step out-id" on vahel vajalikud, et tühjenevaid akusid laadida. Ja mis oleks parem kui lühipuhkus rahulikus, veel vaikses talveunes olevas kuurortlinnas. Kui otsite Haapsalus hubast söögikohta, kuid ei otsi restorani, siis soovitaksin Müüriääre kohvikut.
Alberta iela
Aprillis sai pisut Riias seigeldud ja üle pika aja ka koolis käidud. Ma ei tea miks, kuid Riia sümpatiseerib mulle kohati palju rohkem kui Tallinn. Seekord tegime väikese tiiru KGB muuseumis ning jalutasime arhitektuurselt väga ilusal Alberta ielal. Biblioteka No 1, Kalku Varti ja Melna Bite... Kalku Varti on aegumatult väga, väga hea restoran. Seda nii teeninduse kui ka toidu kvaliteedi poolest. Sinna sattudes soovitan kindlasti jaanalinnuliha ära proovida. Õhtust mõnusat olemist pikendasime ning erinevaid veine nautisime Easy wine lounge´s (kui võib nii öelda). Mulle ei meenu, et Eestis midagi sellist oleks - aga võiks olla! Minu arvates on see koht lihtsalt väga laheda teostusega! Easy wine´s proovisin elus esimest korda ära ka austrid. Nii nagu paljude teiste mereandidega, ei tekkinud ka austritega mul miskit "wow" tunnet, kuid kindlasti meeldivad need mulle rohkem kui nt paljude poolt kiidetud karbid või kaheksajalad.
Loomulikult ei jätnud me unarusse ka gurmaanseid elamusi: Steiku Haoss,
Koolinädal möödus ruttu, peamiselt kutseeksamiks valmistumise tähe all ning mai alguses toimunud eksam saigi edukalt sooritatud. Nii tore, nii tore, nii tore! :)
Aprilli lõpp ja maikuu nõudsid kodus suuremat tähelepanu ja igasugu korraldamisi/asjaajamisi. Üllatusi jagus nii positiivseid kui negatiivseid. Ja nii see juuni äkki saabuski. Nüüd ootab ees juba kutsekooli lõpetamine, peagi jaanipäev ning algab uus kuu. Sume kesksuvine juuli oma üllatustega ootab!!!
Päikest põue ja naudime suve! ;)

teisipäev, 15. märts 2016

Home, sweet home! :)

Frankfurdis lendu oodates
Oleme tagasi kodumaal - Eestis.
Tundub, et aeg möödub kodus küll kiiremini kui Maltal. Alles see oli, kui Frankfurdis lendu Tallinnasse ootasime ja juba oleme peaaegu kaks nädalat kodus olnud. Võiks öelda, et tore on ära käia, aga samas on ka tore tagasi tulla. Eriti veel, kui näed, et keegi on Sinust tõesti puudust tundnud ning pärast väsitavat kojulendu ootavad Sind ees pisikesed positiivsed üllatused. :)

Koju lennates läks meil tohutult hästi, et keegi meie äraantavate pagasite ülekaalu eest lisaraha ei kasseerinud ning ka käsipagaseid üle ei kaalunud. Seda nänni, mis sealt kaasa sai toodud oli ikka päris parajalt. Ja ma mõtlen, et Saksamaale peaks teinekord pikemaks ajaks minema, kui vaid vahepeatuseks Frankfurdi lennujaama. :D
Kuidas siis olid esimesed emotsioonid olles tagasi kodumaal? Segased. Kliima: külm ja lumi, samas tuulevaikne. Kodu: soe küttega tuba, kus võid paljajalu ringi patseerida; õide puhkev orhidee; oma lai voodi ja tekikotiga pehme tekk; vannirituaalid jms. Ühiskond: tusased ja mornid kaasmaalased, kelle parim toit on teine eestlane... Igatsen naeratusi ja rõõmsaid silmi!

pühapäev, 28. veebruar 2016

Haihtunud aeg

Uskumatu, et möödas on juba neli nädalat ning peagi võtame taas suuna Eestimaa poole.
Minu praktikakohas sel nädalal midagi väga erilist ei toimunud ja üldjoontes on ka siin suhteliselt rahulik. Põnevust pakkus, et sain pisut kõrvalt näha audiitorite tööd Maltal.
Eile, st laupäeval, käisime Comino saarel uitamas ning kastsime sealses Blue Lagoonis varbad vette. Kuigi oleme põhjamaalased ja külma ning jahedust ei pelga, oli vesi siiski suhteliselt jahe ning meie poolt jäi suplus tegemata. Mõned julgemad turistid käisid küll ujumas.
Et bussisõit võtab siin üldiselt päris palju aega (sadamasse sõites nt ca 2 h) ja kui oled ka kõrvaklapid ja/või raamatu maha unustanud, siis võib juhtuda, et aknast välja vaadates ja omi mõtteid mõlgutades tahaks midagi "kirja panna". Sellisel juhul päästab olukorra telefon ning viimase viimistluse saab ju alati kodus teha:

Oma elu näitelaval
pearolli täita
ei olegi nii lihtne
Stsenaarium puudub
lavastajaks oled ise
improvisatsiooniga
üle pingutades
esitad põneva
draama
asemel kehva
stand up
komöödia

Homme on meil viimane "tööpäev" praktikakohas, teisipäeval saame veel Maltast nö viimast võtta ning juba kolmapäeval lendame tagasi koju. And I really miss my home for now!!!

kolmapäev, 24. veebruar 2016

Meenutusi (loomingut) varasemast

Aeg-ajalt on mul ikka tulnud tuhin miskit kirjutada. Viimasel ajal aga miskipärast ei haara inspiratsioon mind nii nagu varem. Aga mis sellest. Vahel võib ka varasemat meenutada... Hetked on ju endiselt ilusad!

Su iseloom
on kirju mosaiik
mil mustreid
miljon on
kuid mulle
meeldiks
viik
Su äraolek
heidab hinge
varju
ja kohal olles
jälle lihtsalt
harjun
Su salapära pole
miski ime
Kuid vaata - ometigi
mina olen
pime
jääb ikka puudu
üksik
pusletükk
(apr`15)
Ära haletse mind
kui päriselt
ei taha
Sinu mängude
malenupp
ma olla
ei taha
Sul olla võib
palju
ja paljut
Sa tahad
Usu mind
ma enamat
vajan
kui vaid
raha
(apr`15)

esmaspäev, 22. veebruar 2016

We live in EU!

Ja otsast jälle algas ring...
Esmaspäev on alati raske, kuna tead, et pikk töönädal ootab ees. Vahet ei ole, et tööl on ka tore ja Maltal käib aeg kuidagi teises rütmis kui Eestis, aga ikkagi võiks ju olla nii, et töönädal on esmaspäevast neljapäevani ja siis on kolm päeva puhkust. Päev möödub üllatavalt ruttu ning samuti järgnevad tööpäevad. Minu põhiline juhendaja praktikakohas on haigestunud ning tema asemel juhendab mind finantskontroller Anton. Päevad on sisustatud, vajalikud ülesanded saavad täidetud ning vahelduseks saab töö juures ka natuke nalja ja show-d. :)
Kuna kolmapäeval sain praktikakohast varem ära (kõik vajalik sel päeval sai tehtud), siis otsustasime Jukkaga Vallettasse tuuritama minna. Kolasime mööda suveniiripoode, jalutasime mööda rannikut ja käisime Upper Barakka Gardenis.
Enne oma Malta koju naasmist nautisime kohvi ja magusat ühes väikeses kohvik-restoranis Valletta nö peatänaval. Õhtu oli ikka väga lõbus, sest nalja sai päris mitmel korral!
Neljapäeval on meie siinviibimise üks hullemaid ilmasid. Hommik algab vihma ja kohutava tuulega. Kui päeva peale vihm taandub (nende vihm tundub ka väga toksiline vms), siis tuul võtab justkui rohkem hoogu ja puhub krae vahelt mantli alla ka salliga ning õues väga viibida ei taha. Selsamal põhjusel otsustab enamus meie seltskonnast (kaks ülakorruse korterit) plaani Vallettasse Shakespear´i "Kuningas Lear´i" vaatama minna, jätta kus see ja teine ning meelt lahutatakse hoopis ühiselt kodus. Ainult Katrina ja naaberkorteri Kevin on tublid - nemad läksid otse peale tööd. Ega teised (st "koju" jäänud) väga millestki ilma jäänud, selgub hiljem.
Ja saabub taas reeeeeeddddeeeeee - jeeeeeiiiiiiii..... :D
Minu põhijuhendaja on tagasi, aga aega on tal minu jaoks sel päeval siiski vähe. Õhtul teeme soome poistele korraliku lahkumispeo ning tervitame samas uut, itaallasest, naabrit. Kuna reedene ärasaatmisüritus kulges hommikuni, siis laupäeval me midagi rohkemat ei tee kui käime Marsaxlokk´i lähedal Peter´s Pooli kaemas.
Pühapäeval külastame Popeye Village´t ning ongi taaskord nädal läbi saanud. Enne ajalist esmaspäeva saabumist ootab meid ees üllatus. Jah - me teadsime, et ühesesse tuppa saabub pühapäeval Jukka asemel uus naaber, aga me ei osanud arvata, et kui ta "normaalseks" kellaajaks saabunud ei ole, siis võib ta ka keset ööd laekuda... Rootsist pärit noor poiss (17a.) Jonatan saab juba saabumisel esimesed juhised: korteri uks avaneb trikiga ning kui keegi jääb tuppa, ei ole soovitatav lahkudes ust lukustada, kuna see lukustub ise. Lisaks lukku keerates ei pääse toas olev inimene hiljem välja. :D
 

Let the new week begin!

esmaspäev, 15. veebruar 2016

Aeg kaob...

Kui alguses tundus, et kuu aega on üsna pikk aeg, siis hetkel ei saa aru, kuhu kadus möödunud nädal. Kuidagi imekiirelt on see läinud. Eks ikka - mida toredam aeg, seda rutakamalt möödub.
Esmaspäev - Hiina uusaasta. Minu jaoks tähendas see vaba päeva, kuna ettevõte, kus oma oskusi praktiseerin, kuulub osaliselt ka hiinlastele. Kasutan vaba aega Vallettas käimisele: uudistan päevast karnevali ning shoppan veidi.
Teisipäev - püha karnevali viimane päev. Saan praktikakohast natuke varem ära ning kohtume teistega Vallettas. Et Vallettas asub ka bussiterminal ehk busside nö keskus (kõik teed viivad Vallettasse :) ), siis mõjutab kohe selle kõrval toimuv karnevalitrall ka bussitransporti. Graafikud ei toimi ja tund aega peatuses bussi oodata ei tohiks olla nagu üllatus, aga.... I`m a bit pissed off... Kohale jõudes selgub ka, et midagi eriliselt teistmoodi kui nt laupäeval oli, ei ole. Ratastel värvilised kujud, millega erinevaid poliitilisi pooli pilatakse, on samad ja liiguvad endiselt "omas" tempos. Maltal inimestel aega on, homme ju ka päev. :D
Kolmapäeval on kõigil vaba päev - St Paul´s Day. Kasutame juhust ja hüppame Vallettas "hop on, hop off" bussile. Saame sellega Blu Grotto juurde. Turnime ja pildistame ja naudime... Jooksen laugest mäest hooga alla, käed laiali sirutatud justkui linnutiivad ning naudin hetkelist meeletu vabaduse tunnet. How wonderful life is!!!
Neljapäeval ja reedel ootab mind taas praktika. Vähemasti on mul nüüd tegemist ja aeg läheb ruttu. Juhendaja küsib, kas kõik on hästi ja ütleb, et neil on minust palju abi. Mul on selle üle vaid hea meel.
Õhtul mereäärses restoranis terrasil einestades ja kohalikku veini nautides on tõeliselt täiusliku hetke tunne. Võtab suisa silmad märjaks, aga hoian end tagasi. Aga see hetk on lihtsalt nii võrratu - kerge lainete kohin, soe õhk, maitsev toit, hea vein, kuusirp... Mõni hetk võikski elus kestma jääda!
Peab ütlema, et kui maltalased ei ole söögi valmistamises eriti tugevad, siis veini oskavad nad küll väga hästi teha. Nad on ka väga hoolitsevad - ikka tullakse vahepeal ja küsitakse, kas kõik on hästi või soovitakse midagi juurde. Ja portsud on neil suuuuuured...
Laupäeval sõidame Gozo saarele. Meid on päris paras punt (8 in), nii et saame "hop on hop off" bussil hinna soodsamaks kaubelda. Otsustame, et esimese peatuse teeme Azure Window juures, kuna sinna tahavad kõik minna ning teisena külastame Xlendit. Pärast Gozo´lt naasmist ja veidikest sättimist, läheme St Julians´i/ Paceville´i ööelu avastama. Pühapäev saabub kuidagi ootamatult kiiresti ning esmaspäevast hakkab uus ring jälle otsast peale... ja ma täiesti mõistan, kui meie korterinaaber ütleb, et ei taha koju minna. Lumi, jää ja vihm - kes neid ikka igatseks!

pühapäev, 7. veebruar 2016

Esimene Malta nädal - nii pettumusi kui rõõmu

Täna on pühapäev ning ma ei ole terve nädala jagu teid informeerinud, mis meil siin toimub. Hakkame siis aga otsast pihta...
Esmaspäev: sõit Paragoni esmaste juhiste saamiseks. Kohe esimesel päeval saime kogeda Malta transpordi "võlusid". Kui googeldades planeerisime kenasti oma sihtpunkti jõudmise 20-minutilise varuga, siis tegelikkuses jõudsime me kohale 10 minutit hiljem. Eestlasele omaselt helistas Katrina Paragoni ning informeeris meie hilinemisest ja vabandas. Kohapeal selgus aga tõsiasi, et kõigist oodatavatest õppuritest olime me siiski esimesed. Lisaks sellele üllatas meid, et teistel olid õpetajad saatjateks kaasas. Need teised olid kaks soome tüdrukut ning vähemalt kaheksa leedu poissi. Hiljem selgus, et soome tüdrukud on vististi samas kohas praktikal, kus meie soomlasest naabripoiss (elab üle koridori).
Paragonis ei läinud väga kaua aega. Allkirjastasime lepingud, saime mõned lisapaberid ning tellisime elamisse kütte. Teatavasti puudub Maltal kui lõunamaal sisse ehitatud küttesüsteem ning siseruumides on talvisel perioodil ikka üsna jahe ja niiske. Suisa harjumatult jahe ja niiske. Pärast seda otsisime üles meie praktikakohad Mdinas ja Zejtunis. Ja oligi päev õhtus ning ootamatu väsimus niitis meid jalust juba suhteliselt vara.
Teisipäev: veidi hirmutav ja ärevust tekitav esimene päev praktikakohas. Arvestades eelmisel päeval kogetud transpordi äpardusi varun kohalejõudmiseks rohkem aega ning jõuan sihtpunkti isegi 45 minutit varem. Et mitte ülivarajane olla, jalutan inetus tööstusrajoonis ca 15 minutit. Olen kohal. Paberites vormistatud ja ametlikult minu juhendajaks tituleeritud pensionieas meesterahvas võtab mind naerulsui vastu ning juhatab korrus ülespoole ning tutvun veel kahe meesterahvaga (üks vanem, teine noorem). No tore!
Koju lähen jalgsi, kuna aega on, ilm on ilus ning tean, et vahemaa on vaid max 2,5 km.
Kolmapäev: lähen bussipeatusesse hiljem kui eelmisel päeval ent jõuan siiski pool tundi varem kohale. Ma ei jõua oma arvutit lahtigi pakkida vms, kui juba "lennatakse peale". Hea küll - püüan siis meelde jätta, mida kõike minult oodatakse ning hakkan tööle. Kui nüüd aus olla, siis kohalike inglise keele hääldus on natuke harjumatu ning pean nii mõnigi kord asju üle küsima. Seetõttu arvab vanem meesterahvas, kes ei ole paberite järgi mu juhendaja, et olen põmmpea. Eks me näe! :D
Pean kontrollima ühe kaupluse müügidokumente ning edastama märkustega raporti oma juhendajale.
Neljapäev: minu ametlikku juhendajat ei ole. Kontrollin veelkord eelmise päeva töö üle, saan asjatu "peapesu" ning täidan müügiandmete tabelit. Küll mul on hea meel, et homme on reede! :)
Reede: jeeeeeiiiiiii..... nädalalõpp!!! Lähen rõõmsalt tööle, seekord veel tibakese hiljem, et mitte liiga
vara kohal olla. Kõik on rõõmsas tujus ning õnneks läheb päev suhteliselt ruttu. Sorteerin ja korrastan tükk aega statistika jaoks täidetavate paberite kausta (aastad 2002-2016). Lõpuks saan anda ka oma kommentaarid eelmisel päeval tehtud müügiandmete tabeli kohta - numbrid süsteemis ja reaalsetes dokumentides tõepoolest ei klapi ning see leiab kontrollides kinnitust. Jesss - linnuke kirjas!
Sõidan enne koju minemist ka Marsaxlokk´ist läbi. Paistab ilus koht olevat ning kindlasti tuleme siia tagasi. Ja tulemegi - pühapäeval...
Apartemendis on täna seltskonda rohkem kui teistel päevadel ning juttu, ideid ja meelelahutust jätkub kauemaks. Piljard ja pubi ootavad...
Laupäev: shopping in Sliema + carnival in Valletta. Ülimalt vahva pikk päev. Mõnus! :)
Pühapäev: turupäev Marsaxlokk´is. Kui hooajavälisel ajal on raske söögikohas vaba lauda leida, siis huvitav mis siin turismihooajal veel toimub? Pluss bussid, mis on rahvast nii täis, et juht keeldub lisa peale võtmast...





pühapäev, 31. jaanuar 2016

Õnnelikult Maltal! :)

Täna oli siis see kauaoodatud päev, mil lendasime Katrinaga "sopasest" Eestist päikselisele Maltale. Lend Tallinnast Amsterdami oli eestlastele omaselt vaikne. See-eest jätkulend Amsterdamist Maltale (väljumine hilines 30 min) oli mõnusalt sumisev rahvaste paabel.

Sihtpunkti jõudes võtsime oma Tallinnas ära antud pagasid ning suundusime seejärel väljapääsu suunas, kus meid ootas Paragon Europe´i esindaja. Tõmmu kutt andis meile väikesed ümbrikud lisajuhiste ning võtmetega ja sõidutas meid maja ette, kus asus meie apartement. Oma 20+ kg kohvritega mööda kitsaid treppe neljandale korrusele jõudes ei saanud me alguses korteri ust lahti. Hiljem sujus kõik kenasti, sest saime nõksu selgeks - seda õpetasid meile Soomest pärit poisid, kellest üks elab meiega samas apartemendis.