Esimene Malta nädal - nii pettumusi kui rõõmu

Täna on pühapäev ning ma ei ole terve nädala jagu teid informeerinud, mis meil siin toimub. Hakkame siis aga otsast pihta...
Esmaspäev: sõit Paragoni esmaste juhiste saamiseks. Kohe esimesel päeval saime kogeda Malta transpordi "võlusid". Kui googeldades planeerisime kenasti oma sihtpunkti jõudmise 20-minutilise varuga, siis tegelikkuses jõudsime me kohale 10 minutit hiljem. Eestlasele omaselt helistas Katrina Paragoni ning informeeris meie hilinemisest ja vabandas. Kohapeal selgus aga tõsiasi, et kõigist oodatavatest õppuritest olime me siiski esimesed. Lisaks sellele üllatas meid, et teistel olid õpetajad saatjateks kaasas. Need teised olid kaks soome tüdrukut ning vähemalt kaheksa leedu poissi. Hiljem selgus, et soome tüdrukud on vististi samas kohas praktikal, kus meie soomlasest naabripoiss (elab üle koridori).
Paragonis ei läinud väga kaua aega. Allkirjastasime lepingud, saime mõned lisapaberid ning tellisime elamisse kütte. Teatavasti puudub Maltal kui lõunamaal sisse ehitatud küttesüsteem ning siseruumides on talvisel perioodil ikka üsna jahe ja niiske. Suisa harjumatult jahe ja niiske. Pärast seda otsisime üles meie praktikakohad Mdinas ja Zejtunis. Ja oligi päev õhtus ning ootamatu väsimus niitis meid jalust juba suhteliselt vara.
Teisipäev: veidi hirmutav ja ärevust tekitav esimene päev praktikakohas. Arvestades eelmisel päeval kogetud transpordi äpardusi varun kohalejõudmiseks rohkem aega ning jõuan sihtpunkti isegi 45 minutit varem. Et mitte ülivarajane olla, jalutan inetus tööstusrajoonis ca 15 minutit. Olen kohal. Paberites vormistatud ja ametlikult minu juhendajaks tituleeritud pensionieas meesterahvas võtab mind naerulsui vastu ning juhatab korrus ülespoole ning tutvun veel kahe meesterahvaga (üks vanem, teine noorem). No tore!
Koju lähen jalgsi, kuna aega on, ilm on ilus ning tean, et vahemaa on vaid max 2,5 km.
Kolmapäev: lähen bussipeatusesse hiljem kui eelmisel päeval ent jõuan siiski pool tundi varem kohale. Ma ei jõua oma arvutit lahtigi pakkida vms, kui juba "lennatakse peale". Hea küll - püüan siis meelde jätta, mida kõike minult oodatakse ning hakkan tööle. Kui nüüd aus olla, siis kohalike inglise keele hääldus on natuke harjumatu ning pean nii mõnigi kord asju üle küsima. Seetõttu arvab vanem meesterahvas, kes ei ole paberite järgi mu juhendaja, et olen põmmpea. Eks me näe! :D
Pean kontrollima ühe kaupluse müügidokumente ning edastama märkustega raporti oma juhendajale.
Neljapäev: minu ametlikku juhendajat ei ole. Kontrollin veelkord eelmise päeva töö üle, saan asjatu "peapesu" ning täidan müügiandmete tabelit. Küll mul on hea meel, et homme on reede! :)
Reede: jeeeeeiiiiiii..... nädalalõpp!!! Lähen rõõmsalt tööle, seekord veel tibakese hiljem, et mitte liiga
vara kohal olla. Kõik on rõõmsas tujus ning õnneks läheb päev suhteliselt ruttu. Sorteerin ja korrastan tükk aega statistika jaoks täidetavate paberite kausta (aastad 2002-2016). Lõpuks saan anda ka oma kommentaarid eelmisel päeval tehtud müügiandmete tabeli kohta - numbrid süsteemis ja reaalsetes dokumentides tõepoolest ei klapi ning see leiab kontrollides kinnitust. Jesss - linnuke kirjas!
Sõidan enne koju minemist ka Marsaxlokk´ist läbi. Paistab ilus koht olevat ning kindlasti tuleme siia tagasi. Ja tulemegi - pühapäeval...
Apartemendis on täna seltskonda rohkem kui teistel päevadel ning juttu, ideid ja meelelahutust jätkub kauemaks. Piljard ja pubi ootavad...
Laupäev: shopping in Sliema + carnival in Valletta. Ülimalt vahva pikk päev. Mõnus! :)
Pühapäev: turupäev Marsaxlokk´is. Kui hooajavälisel ajal on raske söögikohas vaba lauda leida, siis huvitav mis siin turismihooajal veel toimub? Pluss bussid, mis on rahvast nii täis, et juht keeldub lisa peale võtmast...